Väikesed märkmed viimasest kahest nädalast

„Usinate“  kirjutajatena oleme blogi veidi unarusse jäänud. Me lubame end tulevikus veidi parandada.

Mis siis viimastel nädalatel oleme ette võtnud. Eelmise nädala pühapäeval tahtsime me Liisaga minna Albanysse šoppama. Kuid kuna meil pole endiselt autot, siis mõtlesime hääletada. See on ju ainult 120km. Eelmisel õhtul tuli mul peale tööd isu sõpradega veidi meie juures istuda ja maailma asju arutada. Kutsusin viisakalt ühte meie uut sõpra meiega koos hääletama, kuuldes meie plaanist hääletada hakkas tal meist kahju ja ta otsustas meid ise oma autoga viia.

Kuna õhtune maailma asjade arutamine läks pikale, siis jõudsime Albanysse alles peale seda kui kõik poed olid suletud otsustasime minna hoopis randa. Glen viis meid ühte järjekordselt imelisse randa. Rannale üpris lähedal oli üks üksik saar milleni otsustasime ujuda. Kuna meie kaks sõpra olid õhtusest arutamisest veidi väsinud siis nad ei ühinenud minu ja Liisa matakaga ümber saare. Saarel leidus nii palju huvitavaid elukaid ja mega ilusaid vaateid. Nägime palju igas suuruses ja värvis krabisid, veidi kalu, kes elasid kaljulõhedes, kurje linde kellele meie matk ei olnud väga meeltmööda ning ühte üpris suurt madu, kes õnneks meid ära ei söönud. Kuna üks pool saarest oli liiga järsku kaljuga siis pidime ka tükk maad ujuma, mis oli väga mõnus aga ka natuke hirmus, sest iga tume kogu ookeani põhjas tekitas hai hirmu. Kahjuks meil sellest imelisest saarest on ainult mälupildid, sest digikaga ujumine ei ole digikale väga tervislik.

Muttonbird Island.

Krissu ja Liisa ühel ilusa vaatega kaljunukil. Meie seljataga on hüppeplatvorm kust enesetapjad võivad mugavamalt alla hüpata. Enamasti kasutavad seda küll deltaplaaniga hõljumise harrastajad.

Peale ranna käisime Albanys ka toidupoes ja leidsime 5 veidi purjakil noort Eesti poissi. Natuke imelik oli vaadata kuidas nad poe ees pappkastidega mängisid J. Põnev oli teada, et ka Albanys leidub eestlasi. Tagasisõidul nägime ainult ühte känguruud, kes õnneks ei hüpanud auto ette. Kuulsime, et kui neile mitte otsa sõita ja auto enne neid kinni pidada siis nad nii nalja pärast ikkagi hüppavad su auto kapotile ja ikka läheb auto katki, nii et parem on neile otsa sõita L

Nädala sees ei toimu eriti midagi. Elu on üpris rutiinne. Üks päev rääkisin Glenile, et tuleb pidada maha üks suur pidu, sest tulemas on Liisa sünnipäev. Mida me ka tegime. Ta pakkus lahkelt peopaigaks oma farmi. Pidu oli väga tore, tantsisime kella poole kuueni hommikul. Mingil hetkel tuli kellelgi plaan panna selga kostüüme. Mina sain olla Johnny Depp kapten Sparrowina. Meil oli ka esindatud väga autentne Austin Powers ja palju toredate parukatega tegelasi.

Krissu ja sünnipäevalaps.

Kiwi, Liisa ja Irish. (jah siin kutsutakse kõiki riikide nimedega, välja arvatud meid Liisaga, sest Estonian ei kõla üldse haaravalt)

Veidi naiselik Kapten Sparrow ja Austin Powers.

Nii palju siis tänaseks. Olge kõik hästi tublid.

Krissu