Tsau!
Nüüd on päris kaua aega (umbes 3 nädalat) möödas minu viimasest postitusest. Vahepeal on olnud mitmeid uusi ja huvitavaid seiklusi ja ka natuke negatiivset.
- Käisin Melbourn Cupil (siinne kõige kuulsam ratsavõistlus). Minu siinse bossi (Warrick) hobune ei tulnud küll esikohale, kuid siiski esikolmikusse....seega pidustused olid suured. Sealhulgas valitakse nii naiste kui ka meeste seast päeva stiilseim riietus. Mina küll naiste arvestuses oma punase kleidi jms-ga esikohale ei tulnud, aga see-eest tegi seda Warrick. Auhinnaks olid lennupiletid Perthi ja tagasi. Kunas meil oli kokkulepe- kui mina võidan, siis võtan Warricku endaga Perthi kaasa ja kui tema võidab, siis võtab ta minu kaasa. Seega lendan nüüd järgmisel nv-l Perthi järgmisi ratsavõistlusi vaatama!!!
- 6.novembril oli Nabawa Valley Tavernis (minu siinne töökoht) kõige tihedam tööpäev üldse. Robyn valmistas sel päeval 65 einet, kliendid jõid kogu siinse alkoholi ja minul ei olnud ühtki vaba sekundit, et maha istuda. Parast sellist tihedat toopaeva onnestus mul muidugi haigeks jaada. Seega laksin terve jargneva nadala iga paev parast tood kohe magama. Pikema uneaja ja muidugi ookeanis ujumisega (sellest ei saa ju loobuda), sain haigusest voitu. Nyydseks olen haiguse edasi oma ylemusele andnud!
- Paar paeva tagasi sain ka iseseisvalt kombainiga soita. See oli ylimalt vinge...ei anna kohe kirjeldadagi. Omanike farmi suurus on umbes 1000 ha ja viljapollul soites ei nae sa enda ees midagi muud peale kuldse viljav2lja. Tohutult ilus vaatepilt!
Kombainiga soitmine pole just koige lihtsam too, kui varasem kogemus puudub. Igatahes oli vaga vinge vaadata ”liquid gold’i” masina ees, mida ma ise loikasin ja mis on sel aastal eriti tihe ja paljulubav koikide siinsete farmerite jaoks.
- Iseseisev linnakylastus: esimene autosoit vastupidise liiklusega oli paris jube. Seda isearanis seetottu, et olin linnas taitsa omapai ylemuse uue autoga! Esimene ringteele soit oli kyll hirmuaratav, aga parast tunnikest harjutamist juhtisin autot nagu koik kohalikud. Koigepealt kylastasin ookeani. Vees viibisin oma lainelauga umbes 1 h, kuniks hakkas vaga kylm, aga hiiglaslike lainete tottu oli veest valja tulemine voimatu. Lained olid nii suured, et kandsid mu koos lainelauaga kaldale, s.t. otse liivale, mis toimis kogu kehale kui ”liivapaber”, aga see seiklus oli kohe kindlasti marraskil jalgu vaartJ Hiljem avastasin natukene ka Geraldtoni (linn, kuhu autoga soitsin). Esimesel korral ei onnestunud kohe panka yles leida, vaid onnestus linnast valja kiirteele sattuda, mis viib 400 km kaugusel asuvasse Perthi, aga onneks leidsin kiirelt tagasitee. Parast 5 minutist ekslemist leidsin yles enda jaoks tuttava koha- kohalik rannarestoran ”Dome”, kus tehakse maailma parimat mangosmuutit, mida pidin kohe uuesti proovima. Dome’i korval nagin enda jaoks Austraalia esimesi rannavorkpalli valjakuid, kuid mitte yhtegi mangijat???? Millega kyll koik austraallased tegelevad kui mitte rannas spordi tegemisega?!
Selline oli minu lyhike kokkuvote kolme nadala parimatest seiklustest. Praegu ongi vist koik, kunas paris raske on yhe postitusega kokku votta koiki uusi seiklusi.
PS! Sel nadalavahetusel lendan Perthi. Kirjutan oma sealasetest tegemistest varsti (seda motlen nyyd kyll tosiselt), kunas sealseid seiklusi olen juba liiiiga pikalt oodanud!
Teie Katu
No comments:
Post a Comment